Koerapuuri ABC

Miks kasutada koerapuuri? Millist transpordipuuri valida? Kuidas õpetada koera puuris olema? Probleemid koerapuuriga ja lahendused.

Koertele mõeldud transpordipuurid on väga vastuoluline teema koeraomanike seas. Mõne inimese peas seostuvad nad vanglaga, teiste jaoks on nad tänuväärne tööriist. Kuna mina ise olen puuri kasutamise suur fänn ja puutun samas igapäevaselt tihti kokku puuride väära kasutamise ja selle tagajärgedega, siis mõtlesin, et sel teemal võiks olla paslik kirjutada üks avalik blogipostitus.
​ 
Milleks kasutatakse puuri?

• Transpordipuur on ainus turvaline viis koera transortimiseks autos, laevas vms liiklusvahendiga. Koertele mõeldud turvavöö kasutuse korral võib koer siiski paiskuda kaasliiklejate pihta või aknasse ning kuna koera kaal on inimesest kergem, ei pruugi turvavöö õnnetuse korral üldse lukustuda. Koera mõõtudele vastav puur ei võimalda koeral kiirusemuutuste korral nii palju ringi lennelda ning spetsiaalse disainiga puur võib liiklusõnnetuse korral päästa nii koera- kui kaasreisijate elu. 
• Puur on äärmiselt mõnus abivahend selleks, et piirata alles kodus käituma õppiva koera liikumist. Me saame koera panna puuri külaliste ajaks, siis kui ta on ülevoolavalt krutskeid täis või siis kui me ei saa tal parasjagu silma peal hoida. Tänu puurile saame me vahel keskenduda kutsika treenimise asemel ka inimese asjadele.
• Puur on hea abimees ülienergilisele koerale puhkamise ja rahunemise õpetamiseks. Kui puuri suurus on selline, et koeral on seal kõige mugavam pikali visata ja teda selle tegevuse eest ohtralt premeeritakse, saab hakata ulakustele kalduvat ja üleväsinud koera suunama puuri puhkama ja seal rahunema.
• Puur võib olla koera turvakoht, kuhu saab peituda ülemeelikute laste või lärmakate külaliste eest ja kuhu keegi koera torkima ei tule. Kui koeral on selline koht olemas, võivad jääda ära mõnedki hammustused või muud arusaamatused laste ja koerte vahel.
• Puur on lausa hädavajalik, kui koer taastub opist ja ta liikumine peab olema piiratud. Samuti pannakse koerad tihti puuridesse kliinikus protseduuride vahele jääval ajal, pärast oppi või tilguti alla minekul. Selliseid olukordi me ette ei näe, millal nad juhtuvad ja parem oleks, kui koer puuris närvi ei lähe.
• Puur võib olla väga hea abivahend koerale üksijäämise õpetamiseks, sest õige kasutamise korral pakub ta koerale turvatunnet ja aitab kaitsta koera tema enda eest. Üksindusahistusega koerad võivad paanikahoos närida juhtmeid, süüa sisse ohtlikke asju või vigastada end muul moel.
• Puuris puhkava koeraga on mõnus reisida, trennides käia või külla minna. Kui koeraga parasjagu tegeleda vaja ei ole, saab ta suunata puuri ja ta ootab seal vaikselt ja rahulikult oma järge.
• Puur on hea abivahend mitme koera pidamisel koerte eraldamiseks, kui selleks tekib vajadus. Kui koerte omavaheline suhe on nugadel, saab koeri teineteisest eraldada puuri abil. Eriti hea on lahendada konfliktolukordi sellega, kui suunata üks koertest käsu peale puuri- nii saame me koerad kiiresti vajadusel teineteisest eraldada.

Kindlasti on puuri kasutamise plusse rohkemgi aga ma kujutan ette, kuidas paljudel lugejatel läks vaikselt kulm kipra ja nad mõtlesid, et nende koer küll läheb puuris ikka pigem paanikasse, kui rahuneb. Või tegelikult ega see koer ei lähegi ju puuri nii naljalt, muust rääkimata!

Miks osadele koertele ei meeldi puurid?

Nii nagu kõigi koeratreenimise abivahenditega, saab ka puuri kergesti väärkasutada. Paljud inimesed teevad seda tegelikult teadmatusest. Nimelt tuleb koerale kõigepealt puuris olemist õpetada ja alles siis saame me hakata puuri eeltoodud otstarvetel kasutama.

Enamus koeri kardavad puure, sest neile tutvustatakse puuri algusest peale valesti. Tavaliselt ei ole puurid koerale igapävaselt pesana kättesaadavad ja kord aastas välja võtmisel on puur üks uus võõras asi. Seejärel tavaliselt üritatakse koer füüsiliselt puuri sisse lükata või suruda, väga harva kasutatakse seejuures maiuseid. Kui aga sellest ei piisanud koeral hirmu tekitamiseks, siis lõpliku töö selles suunas teeb see, kui suletakse puuri uks ja jäetakse koer tükiks ajaks puuri omaette kinniselt olema.

​Tagajärjeks on koer, kes jookseb puuri nähes pakku, kardab puuri siseneda (võib isegi hammustada selles olukorras) ning puuris sees hakkab märatsema, painutades puurivarbu või süües sisse oma pesa. Puuri kartmine on üldiselt õpitud käitumine ja seda hirmu saab samuti õpetamisega ennetada või lahendada.

Kuidas õpetada koera puuris olema?
Olen jaganud puuri harjutuse lihtsateks sammudeks, et saaksid ise kodus järgi proovida. Mõne koera puhul võib mõne sammu vahelt ka ära jätta, kuid kui su koeral on puuriga halb ajalugu, võiks kindlasti kõik sammud hoolega läbi teha. Juhul, kui asud harjutama ja mõne etapi harjutused ei õnnestu, on asi suurima tõenäosusega liigses kiirustamises ja tuleks minna tagasi eelmiste sammude juurde. Mõne koeraga, nagu Tommyga siin, saab kogenud treener mitu etappi samas trennis läbi kihutada, kuid tegelikult on parem veeta iga etapi juures mitu trennikorda ja lasta koeral käitumisel kinnistuda.  Tommy videod lõppesidki tegelikult sellel momendil, kus mängu tuli püsivus ja vaja oli, et koer suudaks puuris lõdvestuda. Seda oskust tuleb Tommyl veel lihvida enne, kui asuda järgmiste etappide juurde. Mida tugevam on vundament, seda lihtsamini sujuvad raskema astme harjutused.

1. samm – päkapikud
Esimese etapina puuri tutvustusel võiks üllatada oma koera sellega, et peidad tema nägemata puuri pidevalt maiuseid või mänguasju. Kui koer need avastab, tekib tal puuri suhtes samasugune rõõmus ootus nagu lastel päkapiku susside suhtes ja õige pea näed sa, et koer käib tihti puurile pilku peale viskamas.

2. samm – sisse-välja mäng
Kui koer käib juba tihti puuri juures, mine puuri kõrvale ja sööda teda kordamööda puurist seest ja siis viskega eemale. Maiuste eemale viskamine toimib pingemaanduse ja restardina. Kui koer on pisut kõhklev, nagu antud video staar Tommy, siis puurist eemaldumine on tema jaoks suurem preemia, kui puuris olevad maiused. Püsi selles etapis kuni sa näed, et koer jääb pikemalt esiosaga puuri pidama ja sööma ning ei hoia enam kogu oma keharaskust tagajalgadel. Premeerida võib vahel ka puuri teisest otsast või visates maiuseid juurde puuri katuse poolt.

Siin on huskymix Tommy, kes on mu sõbra koer ja kes näeb elus esimest korda puuri (Aitäh Andri!):

​3. samm – neli jalga pardale
Kui koer käib juba rõõmuga edasi-tagasi puuris koogutamas, hakkan ma jälgima, et ta astuks sisse kõigi nelja jalaga. Mõni koer teeb seda ise, eriti kui tegu on suurema puuriga, teistel on vaja pisut kaasa aidata. Seda on hõlbus teha nii, et viskad mõned maiused puuri tahaossa ja siis kui koer neid sööb, kükitad puuri avause kõrvale ja söödad koera ukse juurest. Koer on sunnitud käest maiuste saamiseks ümber keerama ja voila! Neli jalga ongi pardal :). Siin ma eelistan sööta koera juba mitme järjestikuse maiusega, et kinnistada paigal püsimist.

Tihtipeale ootan ma ise selle etapi järel väikse vahe-etapina, et koer ilma maiustega meelitamiseta puuri sisse uudistama läheks ja premeerin ohtralt ka kõiki neid kordi. Samuti olen ma valvas selle suhtes, kui koer vabas olekus ootamatult puuri ronib- ka siis hüppan ma krapsti puuri juurde ja annan talle preemiat. Sellise lähenemisega on sul üsna ootamatu positiivse üllatusena raskuseid koera puurist välja meelitamisega- just sellist kirge tahame me koeras puuri suhtes sütitada! :)
​
4. samm – puuris pikali heitmine
Kui koer läheb juba üsna kergelt puuri kõigi nelja jalaga, hakkan ma maiuse andmisel viivitama ja viima kätt madalale, et meelitada nad lamavasse asendisse. Siin on abiks, kui koer on juba enne lamama õpetatud. Ma teen seda selleks, et seostada koertel kohe algusest peale puuri puhkeasendiga ning ühtlasi saab hiljem koera võimetus lamada minu jaoks esimeseks signaaliks, et koeras kasvab rahutus. See aitab mul muuta oma treeningplaani enne, kui koer paanika väljenduseks kisama või märatsema peab hakkama.

Muide, ärge laske end Tommy peremehe rõõmsast hõiskest „tubli tüdruk!“ eksitada, Tommy on siiski poiss :D.

5. samm – mängud uksega
Kui koer oskab juba kenasti puuri minnes lamada ja seal rahus püsida (see etapp võib võtta pisut rohkem aega), on aeg õpetada talle rahulikuks jäämist ka siis, kui puuri uks kinni läheb. Selle õpetamiseks liigutan ma puuri ust alguses õige pisut ja premeerin koheselt. Järk-järgult liigutan ust enne preemiat järjest rohkem, kuni saan ukse täielikult sulgeda. Nii kui koer selles etapis nihelema hakkab, muudan treeningplaani.
​
Antud videos on näha, et Meera meelest oli katteta puur keset metsateed veidi imelik ja kuna ma premeerisin esialgu vaid ühe maiusega ning paigutasin maiuse ebamugavasse kohta, tõusis ta istuli ja väljendas kerget ebamugavust (keelelimpsatus ja hetkeline vaalasilm). Kui ma ta seejärel asendisse tagasi palusin, premeerisin ma teda edaspidi mitme järjestikuse maiusega ning Meera enesekindlus kasvas. Nagu näha, võib isegi kogenud koer vajada aeg-ajalt täiendavat kinnitust, et on õigel teel.

6. samm – kinnine uks ja liikuv koerajuht
Kui koer suhtub juba täiesti ükskõikselt ukse liigutamisse ja sulgemisse, võib järgmise sammuna ukse täielikult sulgeda ja minna üle läbi võre premeerimisele. Selles etapis hakkan ma tasakesi samm-haaval koerast kaugenema ja siis tagasi tulles teda premeerima. Alguses tuleks astuda vaid samm või kaks ja kohe tagasi tulla, hiljem saab aga juba järjest kaugemale liikuda. Kui koer edeneb juba väga stabiilselt, proovi vahel eemalduda ka joostes, hüpata või kanda käes erinevaid esemeid- see aitab koera oskust üldistada.

Kui koer tõuseb siin mõnes etapis püsti või hakkab häälitsema, on see meile infoks, et läksime oma tahtmistega liiga kaugele. Selles olukorras tuleks minna koera juurde tagasi, aidata tal uuesti lõdvestuda ja järgmisel korral mitte nii kaugele minna (vahel võib olla vajadus isegi väikse vabastuse järele). Jah, koer saab siin maiuse soovimatu käitumise eest, kuid viga ei ole koera jagu- viga on meie tehtud. Kui nii juhtub, tuleb vaadata üle oma treeningplaan ja teha harjutus jõukohasemaks. Näiteks kui koer tõusis püsti 6. sammul aga 5. sammul veel lamas ilusti, siis proovi viienda sammu järel nõjatuda ettepoole justkui kuuendaks sammuks ja tule siis kohe tagasi.
​
Tavaliselt aga ei ole koera eksimus kahe sammu vahel, vaid inimesed kipuvad minema pärast mõnda korda kuni 5 sammulist distantsi eemaldumist järsult üle eemaldumisele 10 sammu kaugusele. Distantsi tuleb tõsta järk-järgult ja suuri hüppeid kriteeriumite valikul ei tohiks olla. Ideaalis võiks ka töörütm olla vahelduv ja eemalduda võiks nt 2 sammu, 3 sammu, 1 samm, 4 sammu, 2 sammu, 5 sammu, 1 samm, 3 sammu jne (iga eemaldumise järel olgu preemia). Üks kord trenni käigus kombatakse koera võimete piiri (5 sammu ei ole varem eemaldutud), enamus kordi kinnistatakse juba selget taset ning vahele pikitakse ka imelihtsaid korduseid, et koera eduelamus oleks maksimaalne. Koerad märkavad kergesti, kui raskusaste pidevalt ainult ühtlases joones tõuseb ja see võib olla nii heidutav, et ühel hetkel tekibki olukord, kus inimene märkab, et koer talub 5 sammu eemaldumist veel hästi aga 6. sammul läheb „katki“. Kui koer tõuseb pidevalt püsti, on kuskil treeningplaanis suurem viga ja vaja oleks minna julgelt mitu etappi tagasi ning tugevdada vundamenti.

7. samm – kestvus
Kui kõik eelnevad sammud on läbi mängitud, on aeg hakata pisut laisaks peremeheks. Nimelt kui siiamaani on koer õppinud meid tähelepanelikult jälgima ja ootama, siis tegelikult me tahame ju et ta puuris pikemalt oleks ja soovitatavalt seal lausa magama jääks.

Selle saavutamiseks võiks suunata koera kenasti puuri, sulgeda uks, panna puuri katusele maiused valmis ning asuda toimetama oma koduseid toimetusi või istutada end teleka ette. Alguses võiks lugeda mõttes sekundeid rütmiga 3-6-2-8-4-5-3 ja iga pausi ajal anda koerale maiuseid. Mõne aja pärast võiks venida maiustevaheline kestus minutitesse ning seejärel muutuda juba küllalt juhuslikuks. Lõpuks premeerid sa koera siis kui meelde tuleb- reklaamipausidel või toiduvalmistamise etappide vahel ning koer tüdineb pingsast ootamisest ära ja jääb magama. Täiendava abivahendina võib siin kasutada ka kong-mänguasju või närimiskraami.

Selles etapis lõpetan ma tavaliselt koera asendis püsimise kullipilguga jälgimise ja pigistan üksikute meelehärmi väljenduste koha peal silma kinni. Puurikäitumise eesmärk ei ole minu jaoks õpetada koera vankumatult asendis olema, ma eelistan seda, et kui on pikem puurisolek, siis koer vahetabki vahel asendit ja tunneb end mugavalt. Kui aga puurisolek on seni hästi kinnistatud, võib koeral siiski tulla vahel pähe mõte meie peale turtsuda või puuriust kolistada, et välja saada. Ma annan neile võimaluse õppida, et see lähenemine ei tööta, jälgides hoolega, et ma ei vaataks see hetk nende poole ega reageeriks muul moel. Koheselt, kui koer on rahunenud, hüppan ma aga maiustega ligi ja premeerin head valikut. Kui selles etapis võtab rapsimine paanika mõõtmed, kahtlustan ma auku kuskil eelnevates treeningetappides ja lähen sinna tagasi. See etapp aitab koerale õpetada asja, millega ta üksi puuri jäädes paratamatult kokku puutub- et vahel ei premeerita teda pikema aja vältel ning puuris olemine võib tüütuks muutuda. Parem on koeral õppida see osa puurikäitumisest selgeks enne, kui ta jääb üksi, sest kui ta eab seda alles üksi jäädes õppima, seostabki ta puurisoleku ebamugavuse inimese kadumisega ja voila! – meil on üksindusahistusega koer.

8. samm – üksi jätmine
Viimase lihvi andmiseks hakka sarnase harjutuse raames käima toast väljas. Mine vii prügi välja, küsi naabrilt ajalehte või jookse maja ümber ring. Koera ülesanne on endiselt lihtsalt rahulikult puhata ja loota sellele, et ühel hetkel tuleb peremees tagasi ja häirib ta und mõne mõnusa maiuspalaga.

Tasa haaval muuda oma äraolekud pikemaks ja pikemaks, kuni saad lõpuks koera rahus ka tundideks puuri jätta (Selle osas loe artikli all toodud hoiatusi).

Kui kaua see aega võtab?
Koeral, kel puudub negatiivne kogemus puuriga ja kelle omanik treenib iga päev ega kiirusta treeningetappide vahelejätmisega, võtab puurikäitumise selgeks saamine aega paar nädalat kuni kuu aega. Koertega, kellel on juba negatiivne seos puuri suhtes, võib treening kauem aega võtta. Kui aga puuriharjutuste juures ei ole näha iga trenniga koera võimekuse kasvu, on kuskil plaanis või aplikatsioonis mingi viga ja sellest künkast ei saagi enne üle, kui viga pole kõrvaldatud. Sellises olukorras küsi nõu treenerilt.

Kuidas puuri valida?
Kutsika või koeranooruki esimene puur võiks üldiselt olla plastikust või metallist puur. Tekstiilpuuriga (telkpuur) on liiga suur oht, et kogenematu koer jõuab ta enne ribadeks käristada, kui lõplikult puuris olemine selgeks on õpitud. Kui koer oskab juba rahulikult puuris uinuda, on aga kerge tekstiilpuur kõige mugavam puur kaasas kandmiseks ja trennides või külas kasutamiseks.

Puuri suurus võiks olla selline, kuhu koer mahub üsna mugavalt pikali viskama, kuid ekstra trallimise ruumi ei peaks puuris olema. Inimesed arvavad, et kui puur on suurem, on koeral seal mõnusam olla, kuid tegelikult on suuremas puuris koeral raskem rahuneda ja lihtsam rahmeldada ning seetõttu nad ei kipu hiiglaslikes puurides rahulikult olemist nii kergesti õppima. Juba õppinud koeraga ei ole suurus enam probleem.

Autoga transportimiseks on kõige paremad spetsiaalsed transpordipuurid, mis on disainitud nii, et nad säästavad liiklusõnnetuse korral nii koera kui kaasreisijaid. Lennukiga lendamisel nõutakse aga loomaomanikelt spetsiaalseid ja õiges mõõdus plastpuure.

Mida koerad ise arvavad?
Kui puuri on koerale hästi tutvustatud, saab puurist koera puhkamise meelispaik, sest see välistab talle otsa komistamise ja pakub kaitset ümbritseva melu eest. Minu enda kaks koera jumaldavad oma puure ja lemmik-puuri üle käivad meil aeg-ajalt ülekavaldamise mängud, kus Meera ärgitab Ronni üles mänguasjade tassimise või meiega miilustamisega ning siis kihutab ise kiiresti pessa, kui totu Ronni puurist väljub. Kui aga koerad tulevad tuppa ja üks hõivab lemmikpuuri, võib teise suust kuulda pettunud ohet, mille saatel väga dramaatiliselt kõva põranda peale pikali visatakse ja oma võimalust ootama jäädakse. Võib öelda küll, et koertele puurid meeldivad :).

HOIATUS
Kui sa oled õpetanud oma koera korrektselt puuris olema, pea meeles, et koer ei ole mänguasi, keda saab riiulisse seisma panna. Vaata, et su koera puurisoleku aeg ei hõlmaks suuremat osa ööpäevast ja paku oma koerale iga päev vaimset ja füüsilist maandust.

Kui su koer on hea koer ainult siis, kui ta on puuris kinni, on midagi väga valesti ja pöörduda tuleks koolitaja poole.

Kui su puuriharjutus ei edene kõige kiuste ja su koer kannatab üksindusahistuse all, pöördu koolitaja poole. Meie koertekoolis saab võtta veebipõhist kursust üksindusahistuse lahendamiseks. Loe lähemalt SIIN.

Categories: treenimine, üksindusärevus